Juba jaanuari kuust alates  käin ma Loovalal maalimas. Ega muśt just suurt maaligeeniust pole saanud aga …. lihtsalt on vahva käia..ennast lõdvaks lasta ja omas mullis olla :) Ja kuna ka seltskond on selline värvikirev ja sõbralik siis on lihtsalt super mõnus lõõgastuda.

Esimesena maalisin üht portselan kujukest.  Enam ei mäletagi…kui kaua…kolm või neli tundi… aga igatahes tulemusega jäin super rahule :)

Ei punane ega roheline kuulu mu lemmikvärvide hulka… aga sellel pildil koos mõjuvad need kuidagi hubaselt….

…tegelikut kritiseerida saaks siin küll ja veel… aga minu enda meelest on see pilt kuidagi nii soe, et neid kehvemaid kohti ei panegi nii väga tähele :)

Igatahes  on see pilt nüüd seinal aukohal :)

Seoses sellega meenub, et käisin oma õpetaja Kadri Kangilaski näitusel. Õieti oli see küll Eesti kunstnike kevadnäitus…aga Kadri pärast ma sinna läksin… ja tegelikult oli seal hullupööra tore.  Koha peal küll fotosid ei teinud aga selle eest sai valguskasti peal joonistamist proovitud :)

…ja siis on lihtsalt üks kolme minuti joonistus.  See eesmine on tegelikult sidrun, mitte kartul…nagu see välja näeb :) Aga nagu ma ütlesin pole ma üldse mitte proff :D

No ja ükskord kui jalutasin….siis tegin kevadnäituse pilte kaa :) Küll väljaspool kunstihoonet… ehk siis kuidas orasheinast sai kunst…

…aga see selleks….

Kuna ma oma esimest maalikest nikerdasin hullult kaua, siis õpetaja otsustas mu´ga väheke vabastavat maalimist teha… ehk siis andis mulle hiigelsuure pintsli ja lasi terve maali algusest lõpuni sellega teha. Algul vajus küll lõug maani, et nagu mida ma sellega tegema peaks…. aga praeguseks hetkeks valin ma juba ise hea meelega suure pintsli :)

Ausalt öeldes olin ma oma töös üsna pettunud…aga õpetaja nägi arengut… ja tegelikult ma õppisin selle maalimise käigus päris mitmeid asju.

Algselt pidi pilt üsna realistlik tulema….aga lõpuks polnud kompa päris SEE… ja  noh siis lasin natuke fantaasial lennata… Samas elevant on üsna realistlik….või no nii realistlik kui minu sugune seda võimeline tegema oli. Vähemalt kõik möödud ja kalded peaks enamvähem klappima :)

No ja tegelikult on pilt ju päris nunnu aga näeb pigem välja nagu mõne lapse joonistus… :)

Mulle endale meeldib tegelikult ka see, et ma olen maalimise käigus värve kasutama hakanud…. ennem ma olin ikka pigem selline toontoonis ja mustvalge inimene :)

Teema: maalimine  Sildid:  Komenteeri

Ma olen pikemat aega puudust tundnud paberi prügikastist. Üks küll toas on… aga mul oleks oma laua juures ka vaja, et paberiga mässates või õmmeldes või heegeldades mingeid juppe ja tükke minema visata.

Kuna me ostsime uue veekeedu kannu siis selle  kast tundus ideaalse suurusega olevat… aga niisama ju sellist väga kuskile nurka seisma ei pane.

Samal ajal värvisin just soomepapi tükke ja mõtlesin, et miks ka mitte kast valgeks vööbata.  Korraks tundus see isegi halb mõte, sest papp imas nii palju värvi endasse, et ma sain seda oma neli korda kindlasti üle värvida.

Lihtsalt valgena tundus kast igav… ja maalimise tuju nagu erilist polnud…seega otsisin välja mõned salvkad ja kleepisin need karbile… pole just kõige kaunim töö…. aga kui enam ei meeldi kohe üldse , võib karbi uuesti üle värvida või paberiga katta…

No ja muidugi hakkas häirima kasti sisu…. kohe väga häirima…isegi niiväga, et ma istusin õmblusmasina taha ja õmblesin kastile sisu.

Vanast valgest linast… valge sisu prügikastil tundub küll üsna hull mõte… aga samas ma sinna ju midagi määrivat ei viska ja pealegi saab selle ka puhtaks pesta kui vajadus tekib.

Nojah….isegi prükari juures ei saa ma ilma romantikata… väike pits ja lilleke oli ka vaja lisada… neid lilli võibolla teen millalgi ka juurde…aga see on  tõesti võibolla :)

Ma ise oleks super-hüper rahul… aga õmblusmasin hakkas sik-sak õmbluse ajal mingeid omi liigutusi tegema… ja nüüd pole pitsi juures just kõige kenam õmblus.

Prügikasti kohta on see ikkagi ilus :D

… ja oi kui mõnus on kui saad omi asju ühes kohas toimetada… ilma, et vahepeal prahti peaks ära viima või seda lauanurgale koguma :)

10
mai

Kõik sai alguse sellest, et nägin netis, kuidas kõik suured tüdrukud õmblevad ja heegeldavad oma väikestele tüdrukutele barbie riideid…. ja need olid nii ilusad, et ma tahtsin ka midagi teha. Kuna mu vennatütred on veel barbie eas siis polnud aega raisata :)
Ainult, et puudu oli barbie, kelle peal riideid proovida.
Siis tuli välja, et õetütardel on mingi vana libabarbie täitsa alles… Näeb välja küll nagu mingi punkar või gooti tsikk kuna juuksed olid tal üsna kiiresti peast välja langenud :) … aga riiete proovimiseks saab teda väga hästi kasutada :)

Omamoodi on ta isegi päris kunstipärane :) Ja samas lapsed, kes mul külas käinud on…tahavad sellega mängida ikka …vahet pole kas on kiilakas või mitte…

Alustuseks tegin ühest vanast heegelniidist kleidi… lihtsalt nii kuidas parasjagu õige tundus… Taha külge sidusin paela, millega kleidi ilusasti nuku ümber kinni saab tõmmata.

Pärast tuli välja, et Rapuntselil on pael kleidi esiküljel :) << ma ei tea maailma asjadest ikka mitte midagi :D

Kuna niiti jäi veidi üle heegeldasin talle kübara ka.

Tulemus sai üsna särtsakas…

Kleidi ja kübara andsin vennatütardele ära… ja mulle jäi jälle üks paljas barbie riiulile istuma :)  Seekord otsisin välja mingid vanad pisikesed roosad lõngakerad ja hoopis kudusin kleidi.

Kleidi kudumine tundus palju õigem mõte…sest silmi juurde kasvatada  ja kahandada on minu meelest tunduvalt lihtsam kui heegelmustriga mängida… ja minu meelest sai kleit ka märksa kiiremini valmis… ja ei saa ka öelda, et see kehvem oleks kui esimene…nii et kui ma veel neid riideid teen… siis pigem vist ikka koon :)

Viimasest lõngajupist heegeldasin mingi salli ka… aga see pole just suurem asi vaatamisväärsus…

Minu meelest täitsa nunnu :)