Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2012

Südamlik postitus ♥

Tänaseks on kuidagi nii juhtunud, et olen oma heegeldamis töödega  valmis saanud… ainult üks poolik asi ongi veel. Peaks mõne lisa (heegel)töö võtma, muidu kisub igavaks.

Mitte eriti kummalisel kombel on mu heegeldised seekord kõik südametega.

Pean tunnistama, et need südamlikud tööd võtsid kohe kuidagi eriti kaua aega. Lihtsalt igasugu asju tuli vahele :)

Kunagi ostsin kaltsukast mingi kangariba, mis minu meelest ideaalselt sobiks laualinikuks. Kuna see oli kuidagi veidra pikkusega, otsutasin selle jaoks heegeldada äärepitsi, mis oleks mõnusalt lai. Netist leidsin südametega kardina mustri, mis peenest niidist heegeldatuna sai just paraja laiuse ehk siis laiemast kohast mõõtes 24cm.

Esimese pitsiga peaaegu lõpule jõudnud jäi mul natuke niiti puudu (Anchor, Liania 10, puuvill), läksin seda Karnaluksi otsima…ja sain ikka mõnuga tuhnida…. sest sama värvinumbriga niite leidsin suurest kastist 2 tk. Hea, et niigi läks, sest mina sain oma vajalku koguse kätte… ja osa jäi üle ka veel.

Pits ei ole küll veel väga korrektselt vormistatud. Aga kuna see oli minu jaoks üsna suur töö, siis ei saa seda ju ometi näitamata jätta. Selle pitsiga olin raskustes veelgi… aga sellest siis kui linik valmis saab :)

Millalgi kevadel alustasin suvise räti heegeldamisega. Heegeldasin ja heegeldasin aga asi ei liikunud kuidagi edasi. Niit lihtsalt oli nii peenike ja libe.  Aga ega ma alla ikka ei saanud anda. Lihtsalt aegajalt heegeldasin mõne rea, siis pidasin väikse pausi ja lõpuks sain ikkagi valmis :D

 Minu meelest tuli väga äge välja, selline vintage hõnguline. Just see peenike niit ja selle värvus panevad i-le täpi :)

Niidiks Freccia nr 16, puuvillane.

Kuna rätist jäi üksjagu niiti üle, siis heegeldasin mõne õhtuga südame mille keskel on liblikas. Mõtlesin seda küll kasutada väikese riidest südame kaunistamiseks….aga täiesti juhuslikult sai süda liiga suur. Samas leidsin talle juba ühe kasutusvõimaluse, mida kunagi hiljem näitan. Süda ise aga sai selline:

Kõike südamliku ♥

Joonistamis õpingud

Nüüdseks olen juba neli korda käinud Rahvaülikoolis joonistuskursuse teisel kursusel. Kõik algas parajate äpardustega… aga nüüdseks on asi paika loksunud.

Nimelt läksin esimesel tunnil kohale ilma ühegi joonistusvahendita… sest eelmine aasta ju lobiseti niisama, räägiti, mis toimuma hakkab ja mis vahendeid tarvis  on. No sel aastal hakkasime kohe joonistama, nii et ma pidin kõik vahendid kelletki laenama, mis oli suht piinlik :)

Teiseks tunniks suutsin hüpeliigesega miskit teha, nii et jalga maha panna ei saanud ja joonistamistunni asemel sain hoopis traumapunktis aega veeta….

Aga mis siin ikka, näitan parem, mis me teinud oleme.

Esimene tund joonistasime käe lahti pallikesi joonistades. Mina kutsun neid küll sodipaberiteks…aga tegelikult ka see aitab käe vabalt liikuma panna :)

Teine hea asi on nende sodimistega veel. Siis paistavad inimeste erinevused ja arusaamad õpetaja jutust eriti hästi välja. Kõik tööd on täiesti eriilmelised…kuigi lähtepunkt on üks ja sama. A´la joonista 5 ringi viiruta neist osa tumedamalt, osa heledamalt, osa keerutades või krussitades jne.

Tunni päris tööks sai aga paber lintide joonistamine, mis tuli erinevatesse asenditesse keerata.

See töö mulle isegi meeldis. Selline mõnus, suhteliselt lihtne tegemine. Ja sel korral vedas…. ei pidanud isegi proportsioone väga taga ajama :D

Teine tund kui kohale läksin oli ka päris meeldiv. Joonistasime oksi kes pihlaka, kes aroonia. Tol hetkel sümpatiseerisid mulle arooniad rohkem.

Aega oli märkimisväärselt vähe nagu alati. Nii ma siis otsustasin teha sedasi nagu õpetaja ikka õpetanud on, et osa enamvähem reaalsena joonistada ja osa sketsina, ning jälgida, et enamvähem kompa ka paigas oleks. Selle tööga olen üsna rahul.

Kolmas ja neljas töö mulle enam nii meeltmööda ei ole. Ma saan aru küll, et perspektiiv ja proportsioonid on joonistamisel väga olulised…aga sellegipoolest ma ei salli neid…kuna ma lihtsalt ei oska ja ei saa aru. See on nagu mingi hull matemaatika ülesanne…ja matemaatikas ma olen nõrk, nii et jah…. Aga elan üle ja nähtavasti mulle jääb siiski midagi külge ka….kuigi tegelikult peaks seda kodus iseseisvalt kõvasti harjutama.

Ja mis ma veel tähele olen pannud juba varem ka on see, et ma ei suuda mitut asja korraga jälgida… kui perspektiiv on nii enamvähem paigas siis proportsioonid on kindlasti valed. Täielik nõiaring :D

Ahjaa, joonistasime siis kaste. Kui teised jõudsid kõik ilusasti ka kasti kaaned joonistada… siis mina maadlesin ainult ristkülikutega ja ega ma nendegagi eriti hästi toime ei tulnud. Kuna need nägid suhteliselt haledad välja võtsin mapi koju kaasa ja värvisin neid sutsuke, et pilt veidigi rõõmsam oleks.

No ja järgmiseks  korraks keerati need kastid ühe serva peale seisma. Ha-haa. Ma pole kunagi kolmepunkti perspektiivi õppinud ja kuulnud olen sellest täpselt nii palju kui õpetaja eelmine aasta põgusalt tutvustas. Ühesõnaga oli see paras peamurdmine. Samas millegiga ma hakkama sain. Kuigi tausta peaks kuidagi ilusamaks “kõpitsema”

Järgmine kord joonistame ringi perspektiivi, mis minu mäletamist mööda oli sutsu lihtsam. Muidugi õpetaja üritab meile kindlasti keerulisemaks seda asja ajada, ikkagi teine kursus juba. Aga eks väljakutsed ju selleks ongi, et neid ületada.

Täpiline vaagen ja “Pisa” pokaal

Täna katsetasin enda jaoks uut ja huvitavat  programmi, millega saab pilte töödelda. See on täiesti tasuta ja leitav Siit!

Ilmselt on see küll põnev ainult minusugusele, kes pole eriti pilte töödelnud. Esimese korra kohta läksin vist veidi liiale ka…iga pilt sai isesugune…aga eks ma õpin.

Aga tegelikult tahtsin ma ju hoopis oma töödest rääkida :D . Täpilise vaagna tegin tegelikult üsna ammu juba. Lihtsalt tahtsin üht ideed katsetada.  Nimelt torkisin savipinda eri suurustes pintsli otstega täppe. Tundus põnev ja äge tuli välja ka. Rohkem pole seda teemat arendanud, kuigi võiks.

Glasuuridest kasutasin matt musta ja kristallvalget.

Vaagnal on pikkust 22,5cm ja laiust 13cm.

Peale selle on mul eelmistest jõuludest näitamata üks pokaal, mis pidi õemehele kingiks saama. Plaan oli jälle hea, teostus aga mitte nii hea :D  Ma olin täiesti kindel, et pokaal peab saama peene jala, mille peale Madli ka kohe kommenteeris, et see võib viltu vajuda. Loomulikult oleks võinud targemate nõu kuulda võtta ja veidi jämedama jala teha… aga ei ma olin täiesti resoluutne. No ja jalg läkski kõveraks…ikka väga kõveraks… ausalt öeldes ei ajanud see siis ka närvi kui ette teadsid, et nii võib minna. Tegelikult oli see isegi päris naljakas.

Kuna õemehele see enam kingiks ei kõlvanud jäi see mulle.  Sisustuselemendina on see päris vahva ja samas saab seal sees ka igasugu asju hoida :)

Glasuuridest kasutasin meelespea sinist ja pronksi. Sees on kristall valge.

Et aru saada, milline see pokaal tegelikult pidi välja nägema… tegin pildi ka teisest küljest. Nii petab ära küll, onju :)

Järgmise korrani! Päikest ka :)