Autori Aet postitused

Rõdu

Ilmad hakkavad külmemaks muutuma ja ilmselt varsti varsti tuleb rõdulille hooajale kriips peale tõmmata. Seega olen palju aega rõdul veetnud ja mõtlesin omi pisikesi saavutusi näidata ka.

Mulle oli juba päris pikalt pinda käinud üks rõdu vaipadest. See juba pudises ühest ja teisest servast ja lõppkokkuvõttes oli sellest vähe abi, pigem tüli. Igatahes valmis mu peas juba ammu enne vaibakese täieliku lagunemist plaan heegeldada selle asemele leiva ja saia kilekotidest vaip. Kui ajaliselt heegeldamist võtta, siis ei kulunud aega sugugi palju. Kuid nende kottide kogumine võttis aega päris palju. Samas oli üsna mõnus niiviisi heegeldada, et kogusid mingi 5 kotti kokku, lõikusid, heegeldasid. Ei tulnud tüdimust ega midagi. Ainus probleem oli selles, et kilekotilõng venis ja oli veidi ebaühtlane, nii et ääred jooksid sinkavonka. Ma olen selle kohapealt natuke esteet ka :D Nii et lõpuks sai seda vaipa heegeldatud siit ja sealt ja ümbertringi. Aga serv sai sirge :) Vaip ise pole midagi eriti märkimisväärset aga ajab asja väga hästi ära. Suvi läbi väljas olnud ja on endiselt värske nagu eile heegeldatud.

vaibakeKa kapi pealne oli väga ära kulunud ja räämas, plaanisin juba eelmine aasta sellega midagi ette võtta aga kuidagi ei viitsinud liivapaberit kätte võtta.  Sel aastal hakkasin kohe varakult peale, et oleks mõnus suvel rõdu peal kohvi nautida, ilma et miski silma riivaks.

Veidi lihvisin liivapaberiga ja värvisin akrüülidega aluspõhja. Kuna oli jaanipäeva aeg siis sain inspiratsiooni sõnajalgadest.

kappLõpetuseks lakkisin kõik üle. Maaling on ka suurepäraselt vastu pidanud. Samas pole siiski nagu päris see, mida ma ise näha tahaksin, nii  et kui järgmine aasta viitsimist on – maalin üle :)

Lillekasvatamisega läks mul sel aastal nii, et need, mis ma ise kasvama panin ei võtnud eriti vedu. Pruudisõled olid alguses toas küll imelised aga rõdul neile eriti ei meeldinud, keegi käis neid söömas ja vett tahtsid need ka meeletutes kogustes. Astrid olid ka kuidagi nirud, vähemalt eelmise aasta omadega võrreldes. Nii et Hiiumaalt tagasi tulles käisin ostsin turult uued taimed ja need on siiani ilusad. Üks peiulill ja teise nime ma kahjuks ei mäleta.

peiulillroosa_valge_lillMinu enda lilledest on siiamaani jube hästi vastu pidanud kosmosed, nii et need ma panen ilmselt järgmisel aastal ka kasvama.

kosmos…ja aastaringselt kasvatan ma pelargoone ja roospegooniaid. Viimased on sel aastal nagu eriliselt suureks ja võimsaks kasvanud. Hetkel enam väga suurt õieuputust pole aga vaepeal oli taim õitest üle koormatud.

pegooniaParas võsa on küll rõdu peal aga samas on see nii mõnus, et veidigi on sellist varjatud olemist ja loodust :)

pelargoon

nimi

Vaarika tort maasikatega

Mu sõbranna teeb torte ja kooke ja naudib seda täiel rinnal, mina aga pole koogi küpsetamisest kohe üldse huvitatud. Sõbrannal tekkis idee proovida maalitud tordi tegemist ja kutsus mind seda maalingut tegema. Väljakutse oli huvitav ja ma muidugi nõustusin. Kuna tort läks tuttavale inimesele siis ma väga hullult ei kartnud ka midagi nässu keerata.

Käisime tordipoes ja ostsime kolm põhivärvi – punase, kollase, sinise. Tegemist oli pastaga. Ma isegi ei oska seda ühegi värviga võrrelda – selline paks ja geeljas värv, mida viinaga lahjendatakse, et heledamaid toone saada.

Kuna kogemus puudus ja katsetada ei saanud väga kusagil, siis tuligi katseeksituse meetodil värvima hakata.  Kuna otsest teemat polnud välja mõelnud, siis paar esimest asja mis pähe tulid – olid kalad ja maasikad. Kalad oleks sünnipäeva lapse tähtkuju. Samas sellega seostus endal kohe, kuidas päris paljud on rääkinud, et söövad kreemitorti heeringaga :) Ja no ei olnud eriti isuäratav. Jäid siis maasikad. Need olid kindlapeale minek. Sõbranna küll oleks vaarikaid tahtnud aga mul ei löönud kohe kuidagi pilti ette, millised on vaarika lehed ja õied. Ja ainult marjad poleks vist eriti ägedad olnud. Kui siis võibolla suurelt aga kui see oleks nässu läinud siis poleks sinna enam eriti midagi maalida ka olnud.

Alustasin maasika marjadest. Kuna mul värvi ja martsipani omavahelisest reageerimisest õrna aimugi ei olnud siis olin alguses üsna ettevaatlik. Lõpuks hakkasin vaikselt asja jagama ka. Ma ütleks, et see on midagi portselani ja akvarelli maali vahepealne asi. Hajutamisel kasutaks edaspidi svammi- vähemalt suurematel pindadel. Portselani tehnikaid saaks kõiki suhteliselt hästi kasutada, ma arvan. Värvid sulandusid üksteisega päris hästi. Samas tekkis natuke see probleem, et kui värv oli niiske ja ma olin sinna mitu kihti värvi pannud, siis kippus aluspind nähtavale tulema ja martsipan kergelt “kooruma”. No umbes nagu siis kui sa paberile akvarelle kannad ja pintsliga liiga kaua ühte kohta “nühid”.

Nii et maasika marjadega ma pärast eriti rahul ei olnud. Lehed tulid juba palju ilusamad. Ühesõnaga, mida kauem maalisin seda kindlamaks tunne läks ja lõpuks sai üks päris okei asi esimese korra kohta :)

Minu panus siis selline

martsipan

Teinekord peaks ehk rohkem aega varuma, et värv vahepeal kuivada saaks ja mõni kontuur kindlamalt ja paremini peale kanda. Lehe rootsud saidki natuke kannatada just sellepärast, et värv oli täiesti märg ja pintsel liikus natuke omatahtsi mitte nii nagu mina tahtnud oleks.

Väike äpardus juhtus ka. Maasika õie juures kukkus pintslil ots ära ja “kõik kohad” olid sinist värvi täis. Selle tõttu sai õis ka natuke liiga sinine ja selle taha tuli väike leht joonistada, et ma suudaks ise hiljem ka seda torti vaadata :) Aga lõpp tulemus oli väga äge!

tort

tort1

Harjutamisruumi on rohkem kui küll aga täiesti võimalik, et teeme kunagi koos veel mõne tordi :)

nimi

 

Toolikate ja padjad.

Kunagi- ehk aasta tagasi või nii heegeldasin paellõngast toolikatte. Ma olin ise suhteliselt veendunud, et varsti saab teine ka valmis… aga nagu ikka…

Nüüd aasta hiljem läks äkki FB-s massiliseks heegeldatud toolikatete jagamiseks ja mulle meenus, et ma võiks ka lõpuks oma teise katte valmis teha. Kuna neid katteid tehakse enamasti palju paksemast nöörist, siis mulle polnud ühestki motiivist suurt abi. Seega tuli jälle oma fantaasia appi võtta ja lihtsalt heegeldada.

Kuna minu pael on ka veidi pehmem, siis sai heegeldatud kate vana  katte külge õmmeldud. Minu meelest sai täitsa kena :)

Mis puutub fotode tegemisse, siis täiesti uskumatult pole kusagil sellist kohta, kus tooli pildistada. Püstformaadis pildid ei ole FB- s eriti mõnusad vaadata. Proovisin köögis nii ja naa… kui tahad kahte tooli korraga pildile saada, siis pead arvestama, et seal on ka pliit, laud, kapid, pool esikut või rõdu. Mine või õue pildistama. Lõpuks siis mingid pildid tegin aga rahul olla nendega kohe kuidagi ei saa.

Sinisega vana kate ja hele on uus.

toolikate

Hetkel pole tegelikult üldse väga heegeldamise lainel aga kui vaikselt nokitseda, siis saab mõne asja valmis küll. Heegeldasin rida rea haaval, iga õhtu natuke. Kuigi tegelikult võiks sellise asja mõne tunniga valmis saada. Aga parem tasa ja targu kui üldse mitte – onju :)

tool

Heegelnõel nr 4,5 – ikka jube jäme :D Tavaline on mul 1,05

toolikas

toolikas1

Peale selle õmblesin ka paar patja. Oli mingi vana sulepadi, väga veidra kujuga ja nii ma mõtlesin, et teen sellest 2 diivanipatja. Muidugi oli vaja see padi lõhki lõigata ja … :D Ma olin ise ka nagu kana kui lõpetasin. Aga padja vana kate sai pestud ja sellest sai ühele padjale uus ümbris õmmeldud. Teise jaoks leidsin vanadest varudest kanga. Aga kuna need ei näinud kuigi ilusad välja siis õmblesin neile omakorda katted ümber. Mul oli mingit vana roosakas lillat krimpleen kangast ja nüüd näevad padjad väga retrod välja. Samas üldises plaanis, plaanin ma neile ikkagi eemaldatavad padjakatted ka teha. Aga samas on lahe, et võib ka ilma katteta vedelema jätta ja on niisama ilusad värvilised.

roosad_padjad

Seekord suutsin õmblusmasinaga isegi peaaegu koostööd teha, nii et täitsa võimalik, et ma õmblen kunagi veel midagi :)

nimi