Rubriigiarhiiv: challenge

Art journal D11

Päev11 – Saavutused.

Raske on enda saavutusi hinnata. Mis üldse on saavutus? Enda subjektiivne hinnang, millegi kohta.

Asi, mille üle ma tõesti olen uhke ja mis minu jaoks on saavutus – on mitmetest hirmudest üle saamine.

Kõige rohkem olen ma ilmselt vaeva näinud kõrgusekartusega. Ma võisin vabalt olla “kinnistes ruumides” kõrgel nt. 9 korrusel aknast välja vaadates polnud mingit hirmu, ka lennukiga sõitmist ma ei karda. Aga kõik kohad kust alla võiks kukkuda olid täiesti välistatud. Üle panga serva alla vaadata – see ei olnud võimalik. Tuletornides ma käisin üleval aga hoidsin seina äärde ja uksest eemale ei läinud.

Mingi aeg hakkasin rohkem matkal käima ja päris raske on kaasa teha kui sa igale poole kardad ronida. Ise minnes on ka ju igav kui ainult mööda rada saad astuda.

Ühel hetkel ma otsustasin, et aitab ja pärast seda hakkasin lihtsalt igale poole ronima.  Kui kellegiga koos kusagile läksin siis lihtsalt nõudsin, et mina lähen esimesena sest muidu ma ei julge :D Ja igakord mulle tundus, et ma olen hull ja ega ma sealt enam alla tulla ei julge :D

Iga korraga võtsin enda jaoks üha hullemaid asju ette :)   Ükskord pimedas käisime sõbrannaga pimedas Padise kloostri tornis. See oli nii hirmus, et jalg tudises all ja eks ma seal torni keskel seisin, serv oli ju liiga madal. Aga pärast seda läks elu palju lihtsamaks, kõik tundus Padise kloostri kõrval üsna lihtne ja turvaline.

Nüüd ma võin öelda, et mõne aastaga olen ma sellest hirmust vaba. Mõnus on ronida :) Ja Padise kloostri torn on ka täitsa OK :)

meenimi

Save

Art Journal D10

Teema: nõuanded. Nõuanne võib olla hea või halb aga, milline neist on sulle meelde jäänud. Mis su elu muutnud?

Mida edasi challenge läheb, seda rohkem tekib tunne, et juhe jookseb kokku ja ühtki ideed ega mõtet enam pähe ei tule. Ma vaatasin tulevaid teemasid ka, pole lootustki et paremaks ja mugavamaks läheks :D

Mulle on raudselt igasugu head ja halba nõu antud aga kui mõtlema hakkasin ei tulnud midagi meelde.

Ainult üks, mis mulle kunagi väga imelik tundus :)

Mul oli Türgis üks kirjasõber, vanem mees. Ilmselt orkutis me tuttavaks saime. Kirjutasime küll aga ausalt pean tunnistama, et ma olin siis nii noor, et mingid kirjeldused Türgist ja nende kombed mind eriti ei huvitanud. Seega väga kaua me ei kirjutanud ka. Ilmselgelt oleks praegusel ajal see kirjavahetus minu jaoks palju põnevam aga see selleks. Igatahes ükskord ma kurtsin, et ma olen haige, nohus, köhas ja väga paha olla. Mille peale ta ütles, et neil Türgis pannakse sellistel puhkudel tee sisse musta pipart. Täiesti ausalt ma mõtlesin, et nad seal türgis päris normaalsed ei ole :D Aga enda peal eksperimenteerida on mulle alati meeldinud. Seega ma tegin omale teed musta pipraga. Polnud sel häda midagi ja kui enesetunne kipub kehvaks minema siis kasutan seda nõuannet siiamaani :D

advicenimi

Save

Save

Save

Art Journal D9

Päeva teemaks vale, mida sa oled öelnud.

Ilmselt oleks ma palju varem pliiatsi kätte võtnud aga mul ei tulnud absoluutselt ühtki valet meelde, seda enam veel mingit sellist valet, mis mu elu oleks mõjutanud.

Mingi hetk ma avastasin enda jaoks Mark Twain-i ütluse, et kes ei valeta see ei pea ka midagi meeles pidama. Lihtne :)

Mõnikord ma olen lihtsalt natuke tõde üle võlli käänanud, et see enam ei tundu päris tõena või vahel mõned asjad enda teada jätnud aga üldises plaanis tundub valetamine minu jaoks suhteliselt pointless teema.

Ainus asi mis mulle endale enda ja valega seostus on ehk see, et ma suudan endast tihti täiesti vale mulje jätta :D Mitte, et see mulle endale eriti korda läheks aga vahest mõne inimese käest mõnd ennast iseloomustavat sõna kuuldes tuleb küll muie suunurka :)

valenimi

Save

Save

Save

Save

Save

Save