Rubriigiarhiiv: laat

Jänku

Tänane postitus on veidi teistsugune.
Ilmselt teavad päris paljud käsitöölised ja kunstnikud, et enne jõule palutakse annetada kellegi või millegi heaks midagi enda kätega tehtut. Mina olen siiamaani küll kõrvale jäänud, pole ma ju ennast kuigi suurelt kusagil reklaaminud ja olen tahaplaanile jäänud. Sel aastal aga leidis mind Eesti Loomakaitse Selts.
Tegelikult ei osanudki algul kuidagi reageerida.
Kiri ise oli ilus ja osa spetsiaalselt ka minule kirjutatud, mitte anonüümne kuulutus.
Ma tunnistan ausalt et esimene mõte oli ikkagi, et ei ma ei anna midagi. Aga nagu ikka kui on aega asja üle rahulikult mõelda ja juurelda siis jõudsin ma otsusele et ma ikka annan neile midagi :)
Kuna kirjas oli ka mainitud, mis neile minu asjadest enim on meeldinud, siis võtsin oma käsitöö kasti kapi otsast alla ja vaatasin sisse. Mulle tundus et väike valge jänku on just see kes võiks kaubaks minna.

valgej2nku4

Loomakaitse Selts osaleb nimelt Telliskivi jõuluaegsel kirbukal.

Miks ma alguses ei tahtsin öelda?

Mulle ei meeldi kui vahel fanaatiliselt võideldakse nii hoolega, et muud asjad unustatakse ära. Ma saan aru küll, et kui tahad ennast üldse kuuldavaks teha siis tulebki fanaatiliselt võidelda.
Mind lihtsalt vahel häirib see, et mõnikord jääb loomakaitsjatest mulje nagu loomad oleks tähtsamad kui inimesed ise. Jääb mulje nagu loomad peaksid elama lossis aga inimesed võivad ka puu all magada. Ma saan aru, et ka see pole loomakaitsjate eesmärk, kuigi see võib inimestele niimoodi lihtsalt tunduda.
Tegelikult võiks ma siia jahvatama jäädagi, mis mulle ei meeldi või kummaline tundub… aga parema meelega räägiks sellest, miks ma ikkagi Jah ütlesin.

valgej2nku3

Kui ma pikalt laialt asja üle juurdlesin, siis ma arvan, et oma sisimas  ma ju olen  loomasõber :) Ma pole endale ühtki looma võtnud, sest tean et ma pole ilmselt suurem asi hoolitseja. Tegelikult ma ju hoolitseks küll aga ma olen mugav ja eelistan looma mitte võtta. Teiseks: arvestades et loom elab kaua, siis oleks ta ju pereliige ja ma oleks jube jube õnnetu kui ta ükskord teise ilma läheks.

Minu meelest võikski teha selgitustöid just rohkem selle kandi pealt, et loom ei ole su aksesuaar gutsimutsi kotis vaid ta on elusolend. Kui laps tahab looma, siis tuleb mõelda sellele, et isegi kui nad pisarsilmi lubavad kassi liivakasti tühjendada või koeraga jalutamas käia siis tegelikult võtab looma siiski täiskasvanu endale, sest laps unustab oma kohustused üsna kiiresti, või põikleb nendest kõrvale. Et täiskasvanud inimesed mõtleksid läbi, et kas nad ikka tõesti tahavad looma ja viitsivad nendega näiteks järgmised 15 aastat tegeleda. Need on ju kõige lihtsamad tõed… ja vot sellest ma küll aru ei saa, miks paljud inimesed nendest tõdedest aru ei saa?

valgej2nku2

Liha ma söön, kusjuures suure hea meelega. Samas ilmselt ma hakkaks kahe suupoolega taimetoitlaseks kui ükskord kõik lihakombinaadid kinni pandaks ja ainus võimalus liha saada oleks ise jahti pidada. Ainsad elusolendid keda ma ilma süümepiinadeta maha löön on sääsed, nii et mul läheks raskeks :) Samas kala ma ilmselt sööks siiski.. Kala püüdmine ei tundu kuidagi nii julm… istud vaikselt jõe ääres naudid loodust ja linnulaulu. Samas ussikese konksu otsa ajamine tundub natuke võigas küll. Aga kala püüdmiseks on tänapäeval vist paremaid vahendeid?

Olgu aitab laterdamisest :D Igatahes tänu sellele, et Loomakaitse Selt ühendust võttis ja ma sellepärast oma käsitöö kasti juures üht koid nägin lendamas, pean ma neile igatahes tänulik olema.

Et hädaohtu mu heegeldatud loomadest eemal hoida tegin mõned mandariini koore roosid ja pistsin loomade sekka – ehk aitavad.

mandairiniroosid

nimi

Päikesejänku.

Päikesejänku heegeldasin juba mõni aeg tagasi. Tegelikult on ta oma elus jõudnud ka laadal ära käia.

Laadaks oli Kristiine kevadlaat.  Muljed ei ole just eriti rõõmsavärvilised – sest mulle tundus, et inimesed pigem käisid jalutamas ja aega viitmas kui ostmas. Mina sealt ka midagi eriti ei oodanud ja veetsin oma aega üsna mõnusalt vana klassiõe seltsis (Esttoyou – Pille). Samas oli kahju vaadata, kuidas inimesed peaaegu tasuta kaupa laiali jagasid ja ka siis oma kaubast lahti ei saanud.

Aga meelt pole ma heitnud. Mind on võimalik uuesti näha Pelgulinna laadal 25.mail.

Aga nüüd siis jänkust ka natuke :)

j2nku2012

Jänku on minu disainitud, kui nii võib öelda… see tähendab, et ma alustan peaga, teen keha ja siis hakkan uurima, keda see poolvalmis elukas meenutab. Kui mõne loomaga tekib kõhklusi ja kahtlusi, siis see elukas oli kohe algusest peale jänes, mis jänes.

j2nku12de

Heegeldasin ta puuvillasest lõngast. Täiteks lambavill. Turvasilmad. Nina ja suu tikitud puuvillase niidiga linasele kangale.

Kleidi õmblesin sitsiriidest, lisasin natuke pitsi. Kleidi saab ka seljast ära võtta.

j2nkupade12

Minu meelest igati asjalik preili :)

Peale selle võin ma nüüd uhkelt teatada, et sain lõpuks ka facebooki fännilehe valmis, nii et tulge mulle SÕBRAKS! :)

Päikest!

nimi

Laadale-laadale

Tegelikus on küll selline , et laat oli juba nädal aega tagasi ehk kui veel täpsemalt öelda  siis 9 päeva eest. Ilm oli ilus või mõneti liigagi ilus… sooja oli ligi 30 kraadi ja päike kõrvetas nii mis kole.

Rahvast käis päris palju ja müüjaid oli ka tohutult. Minu väike müügimees oli mu õepoeg, kes juba aasta tagasi hakkas lunima, et peaks ikka laadale müüma minema. Eks ma siis valmistasin igasugu asju, mida edaspidi siin lehel ka lähemalt tutvustan.

Müügile panime ka õepoja tehtud pop up kaardid ja mõned savi vidinad. Kaupa oli lademetes ja ruumi vähe, nii et pidime oma väljapanekut pidevalt muutma, et kõik asjad ka välja paistaks.  Vähemalt sain nii palju targemaks, et kui laua pikkus on vabalt valitav siis tuleks ikka võimalikult suur laud võtta.

Igatahes lendas 6 tundi linnutiivul. Sain oma esimesel laada korral ikka väga palju targemaks ja tekkis tahtmine edaspidigi laatadele minna.

Õhtu lõpuks tegin endale välja sunfesti pileti, mis oli ka elu-tore, sest ma sain harrastada üht oma lemmiktegevust fotograafiat:) Kahjuks küll unustasin oma fotoka koju ja pidin õe seebikarbiga klõpsutama.

Sellegipoolest oli päev vägagi vahva ja elamuste rohke.