Paberist nokitsemised…

Augustis puhkasin jälle Hiiumaal. Et mul ikka midagi teha ka oleks, andis ema mulle kleepsurulli ja lasi moosipurkidele silte kirjutada. Aga millegipärast on alati nii, et ma tahan ikka pildi ka juurde teha. Samas ühesuguseid silte pole mulle kunagi teha meeldinud. Tuletasin lapsepõlve meelde ja lasin fantaasial lennata :)

Kuna esimesed sildid olid mustsõstramoosile, siis otsustasin ainult musta tintekaga läbi ajada. (PS! Pildile klikkides näeb silte veidi suuremalt ka)

sildidmusts6starPunasesõstra mahl sai ka valmis…ja mul tuli veel silte teha. Siis võtsin punase vildika ka appi :)

mahls6stra_mahlTegelikult oli neid nii lahe teha. Pealegi meenusid lapsepõlve seigad, mil meil ühel aastal oli isegi tiigri kompott saadaval :)

Tallinnasse tagasi tulles avastasin, et peaks kõik oma kuivanud ravimtaimed ära panema. Rohkema mahulised taimed sai purki pandud. Ilusaid purke on aga vähe ja teiseks neid ei mahu kappi ka kuigi palju. Seega voltisin jõupaberist kotikesi. Et asi ilusam saaks siis kleepisin koti esiküljele valged sildid taimede nimega.

ravimtaimed

Koti taha kirjutasin taime raviomadused.

teed

Tegelikult ma väga palju ravi otstarbel neid ei kasutagi. Lihtsalt on mõnus külmal talvel sooja enda korjatud teed juua.

nimi

Butafooria

Teatri ja muusika muuseumis toimus kohtumine butafooridega ja butafooria töötuba. Kuna ma jõudsin sutsuke varem kohale siis käisin veidi ringi ja uurisin, mis seal põnevat on. Kahjuks jäi aeg küll üürikeseks aga mõned pildid siiski.

Teatri tegelaste fotod ja esemed. Mulle see jubedalt meeldis :)

fotod_ja_asjad

kleidid

lava

pildid

n2itlejanna

Üks muusikariist ka siis :)

kannel-meibi

Pärast ringkäiku istusime ühes saalis, kus erinevate teatrite butafoorid end tutvustasid ja rääkisid millega nad tegelevad. Kahjuks küll ei olnud asi väga hästi organiseeritud. Mulle tundus, et tavaliselt tahaplaanile jäävad butafoorid ei tundnud end kõige mugavamalt ja seega oli kõik kuidagi väga punnitatud. Pärast kui töötuppa tulnud hakkasid meisterdama, läks nende jutt palju mõnusamaks ja lahedamaks. Seda küll sai siis juba poole kõrvaga kuulata, kuna ülejäänuga pidime kuulama, kuidas butafooria asju tehakse :)

Kes täpselt ei tea, mida butafooria tähendab, siis hästi lühidalt kokkuvõttes on see mingi ese, mis matkib ehtsat eset, aga on üldiselt odavast materjalist.

Näiteks teatris pole mõtet sajaks etenduseks igakord taldrikutäit puuvilju osta, siis kasutatakse butafooria puuvilju. Või kui ehitatakse lendavat laeva, siis see on ka üldiselt butafooride töö. Tundub jälle üks põnev töö olevat :)

See vaagna täis puuvilju, küpsiseid jms. on esmakursuslaste lõputöö.

butafooria

Ütleks, nii et kui lähedalt vaadata, siis on üsna fake asjad, samas üldiselt teatris ei istuta ninapidi vastu vaagnat, seega peavad need kaugelt head välja nägema.

Põnev on ka see, et asju tehakse erinevatest materjalidest. Vastavalt sellele kui lähedal või kui kaugel on publik. Kas eset võetakse kätte või on see lihtsalt kaunistus element. Kui näitleja võtab nt. kurgi kätte, siis peaks see ka kaalu poolest umbes kurgi raskune olema. Võibolla tuleb midagi loopida, siis peaks see kõlaliselt olema sarnane päris asjaga.

Meile räägiti kolmest erinevast materjalist. Mingi vahtplast, mida me ise ei saanud kasutada. Väiksemad esemed tehti kuumaliimist ja suuremad mesilasvahast.

viilud

teeme_butafooriat

vaha

hmm

Mis mul endal välja tuli? Üks kergelt fake sidruniviil. Õige nurga alt pildistatuna õnnestus see küll üsna päris sidruni moodi saada. Aga muidu meenutab see mulle pigem kuivanud sidruniviilu.

sidruniviil

Üldkokkuvõttes mulle ikkagi meeldis. Sain kasulike teadmisi ja kui kunagi mõnd butafooria asja peaks vaja minema siis millegi hädapärasega saan hakkama :)

nimi

Millimallika teine põlvkond

Viimasel ajal on juhtunud nii et mult on hakatud samu asju tahtma, mis ma juba teinud olen. Ma ausalt kohe üldse ei viitsi selliste asjadega tegeleda… aga kui keegi väga kallis inimene tahab…. siis ma ei saa ju Ei öelda.

Seega sel korral oli juba ammu ette teada, et üks millimallikas tuleb veel teha. Nimelt soovis noorem vennatütar sünnipäevaks millimallikat ja kui vanem seda nägi, siis tahtis tema ka. Seega oleks mul aega justkui pool aastat käes olnud… aga heegelnõel ja roosa lõng sattusid pihku alles 5 päeva enne sünnipäeva. Mitte, et ma seda millimallikat nüüd 5 päeva heegeldaks, sel juhul peaks see hiiglaslik olema… aga mulle meeldib asju mõnuga teha. Rahulikult, ilma närvi minemata – armastusega. Ühesõnaga, selle kohta on see nädal üks imeliselt väike aeg. Õnneks juhtus küll nii et ühtki apsakat ega muud jama sisse ei tulnud.

Küll aga tuli välja, et ma olen niipalju mänguasju teinud, et kõik mu turvasilmad on otsa saanud. Tüütu on linnapeale neid otsima minna. Teadsin, et abakhanist saab silmad kindlasti aga tegelikult oli seal ikka väga nigel valik. Tavalised punased silmad, rohelised kassi silmad ja imepisikesed mustad silmad. Punased silmad roosal tundus tol hetkel väga friiki ja mustad silmad olid tõesti nii väiksed, et vaata luubiga. Seega sai millimallikas kassi silmad. Aga samas päris lahe jäi :)

Sel korral tikkisin lilleõiekese mulineega. Tundus natuke lihtsam kui lõngaga mässamine. Sellegipoolest on tikkimine minu jaoks suhteliselt müstiline tegevus :)

lillekemillikal

Mis veel? Midagi erilist ja uut välja ei mõelnud. Sel korral võib öelda, et millimallikas on tunduvalt korrektsem kui eelmine. Aga samas minu meelest need katseeksituse meetodil tehtud esimesed “taiesed” on kuidagi rohkem iseloomuga kui teised?!

Alla said spiraaljalad ja lihtsalt paar aassilmuse riba.

millmt

Raamatuboss

raamatuboss

Veidi ulakas

ulakasmillikas

Vee otsinguil :)

veeotsingud

Aga tegelikult sai siiski päris nunnu millimallikas. Seda võiks isegi veel teha kui keegi vaid tahaks :)

nimi