Unenäopüüdja

Unenägudepüüdjajd on nii mõnusalt naiselikud, kõik need suled ja pärlid ja muu kraam. Kui ise ennast eriti ei ehi siis vähemalt silma alla tahaks mina küll kõike mis sätendab, sillerdab on õrn, pitsiline, suleline. :)

Ma olen mitmeid kordi tahtnud unenäopüüdja õpituppa minna aga kunagi pole ajad sobinud. Lõpuks üks aeg siiski klappis :)

Ei oska öeldagi, kas kahjuks või õnneks aga see oli minu jaoks suhteliselt vale töötuba. Minu jaoks oleks kohe esimene huvipakkuv asi unenäopüüdja mõtte ja ajaloo kohta midagi teada saada. Seda annaks isegi minusuguse uskmatu jaoks huvitavasse vormi valada. Samas tänu sellele, et meile ei antud mitte mingisugust infot, olen ma ise päris palju uurinud selle kohta. Teistpidi võttes oleks lihtsam mingi versioon teada saada ja selle teadmisega elada. Ma ise lihtsalt kipun teemasse liiga sügavalt sisse minema ja siis uurid ja puurid päev otsa mingit teemat, mida sul tegelikus elus üldse vaja ei lähe. Aga huvitav on :)

Teiseks ma pole päris kindel kui palju õpetaja enne neid unenäopüüdjaid teinud oli?! Igatahes kõik nööride pikkused jms olid kuidagi lühendatud vormis ehk mina isiklikult pidin nii “võrgupunumise”nööri kui ka kaunistuspaela jätkama. Uskuge mind, see pole üldse mõnus. Ja siis pead ise leiutama, kuidas seda varjata.

Peale selle oli ka alguses mingi “kamm” sellega kuidas võrku kinnitada, nii et see ilus jääks ja üldiselt vaadates teiste õpetusi, meile õpetatigi valesti. Samas ei taha väga toriseda ka sest lõpuks on mul asi ikkagi selge.

Pealegi tekkis kohal olles kohe see tunne, et tahaks unenäopüüdja teha looduslikest asjadest või siis vähemalt enda valitud ja enda tunde järgi tehtud asjadest.

Värvivalik ei olnud ka kõige parem. Ma ise oleks raudselt valgeid sulgi eelistanud. Teise variandina võibolla mingit punast või musta. Sulgede valikus olid ainult hirmvärvilised suled ja need ka enamasti kõik ise värvi.  Lõpuks valisin sinakas-lillakad toonid.

Igaüks sai väikese puust rõnga, millele sidusime paelast võrgu ja lisasime pärle. Öeldi, et 2m nöörist piisab täiesti. Ma enda arust ei pununud mingit hiigla tihedat võrku aga sellest hoolimata kulus mul umbes kaks korda nii palju nööri.

unen2opyydjaKaunistus paela mõte läks minu meelest ka suhteliselt kaotsi kuna see paistab läbi ja tegelikkuses eriti midagi ei varja.

Lõpetuseks sidusin hunniku sulgi unenäopüüdja külge.

unekasPäris äge tuli välja ikkagi ;)

nimi

Kiisu müts ja kaelussall

Kunagi ammu ammu oli mul kampsun, millega ma üldse ei käinud. Samas selle jäme lõng mulle meeldis. Harutada ma seda eriti ei viitsinud sest otseselt ideed polnud, mis sellest teha. Pool kampsunit ja natuke lõnga vedeles kudumiskorvis ja mul polnud absoluutselt meeles, et mul midagi sellist leidub :) Tuba koristades sorteerisin lõngakorvi läbi ja võtsin nõuks sellest omale müts kududa. Lõng tundus paks ja soe – midagi villasegust aga nagu ikka ma lõikan kõik sildid ära ja pärast ei mäleta, millega tegu :D

Lõng oli täpselt selline kiisumütsi lõng. Seega asi äärmiselt lihtne. Kudusin ristküliku ja õmblesin kokku. Selle aasta algusest sai taoline müts küll omale sildi külge – a´la Trumpi vihkaja. Ehk siis naised New Yorgis käisid sellistega Trumpi vastu meelt avaldamas.

Aga mina ei vihka kedagi, mulle lihtsalt meeldib vahel nunnu olla :D

mytsLõnga jäi veel üksjagu järgi. Tegin siis salli ka, tavalise ripskoes.

ripskoes_sallMis mulle harutatud lõnga juures kohe üldse ei meeldinud on see, et see jäi kuidagi ebaühtlane. Siin ei saa isegi kudujat väga süüdistada sest üldiselt saan ma enamvähem hästi hakkama :) Kuidagi imelik oli ka see, et kudumite ääred hakkasid venima – veidralt.

Aga muidu mulle meeldib ja soe on see komplekt ka. Tegelikult on lõnga veel niipalju, et kindad saab ka kududa. Siimaani pole lihtsalt viitsinud, on muid tegemisi olnud.

myts_sall_komplektPraegu tuli meelde laulujupp:
Kiisu läks kõndima, müts oli peas,
Naljakas näis teiste kiisude seas…

DSC_0057 (2)nimi

Save

Save

Nukud

Seoses naistepäevaga tuli mulle meelde, et ma pole paari nukku näidanud.

Ühe õnnenuku tegin õetütrele kingiks. Ma alguses tahtsin lihtsalt tehnikaid meelde tuletada aga kui ma nukku kokku panin siis oli millegipärast õetütar kogu aeg peas. Ju siis pidi tema nukk tulema.

Tegelikult tahtsin ka proovida ehituspoest ostetud linatakku juuste tegemiseks. Tundub, et keras olev takk pole selle jaoks just parim valik. Või siis ma olen lihtsalt saamatu esialgu :D

Igatahes lõikasin juukseportsu jagu takku ja pesin läbi. Pool sellest läks pesus kaotsi, teine pool kammides, hea et üldse midagi alles jäi.

Aga üldiselt oli meeles küll, kuidas teha tuleb. Millegipärast tundub, et see nukk tuli palju väiksem kui mu enda oma kuigi kanga mõõtud olid ühesuurused. Võibolla on asi ka selles, et pats pole nii võimas.

nukk6nnenukkHiljem käisin ka ühes kaltsunuku töötoas. Tegelikult oli tegemist samamoodi vene õnnenukuga aga kuna päriselt reegleid ei täidetud, siis oli see kaltsunuku nime all.

Ehk siis välja oli jäetud see võimalikult looduslik osa. Palju sitsisatsi, sära, läiget, mis muidugi iseenesest oli äge sest valikut oli palju ja igale maitsele. Kahjuks oli kõrvale jäetud ka see maagiline osa, mis asja põnevaks teeb. Samas mina sain oma teadmistele põhinedes siiski mõningaid nippe kasutada :)

memmsuurMu meelest on vene nukud nii ägedad, et tahaks kohe mõningaid veel proovida teha. Samas tahaks ka mingit iidvana Eesti nukku teha, millel oleks omad reeglid, oleks nagu omasem. Aga kahjuks pole mul õrna aimugi, kas selliseid konkreetsid nukke on üldse Eestis olnud? Kui keegi teab teed juhatad mõne põneva artikli või loo juurde oleks rõõmsalt tänulik :)

nimi

Save

Save