Sildiarhiiv: jänkud

Jänku

Tänane postitus on veidi teistsugune.
Ilmselt teavad päris paljud käsitöölised ja kunstnikud, et enne jõule palutakse annetada kellegi või millegi heaks midagi enda kätega tehtut. Mina olen siiamaani küll kõrvale jäänud, pole ma ju ennast kuigi suurelt kusagil reklaaminud ja olen tahaplaanile jäänud. Sel aastal aga leidis mind Eesti Loomakaitse Selts.
Tegelikult ei osanudki algul kuidagi reageerida.
Kiri ise oli ilus ja osa spetsiaalselt ka minule kirjutatud, mitte anonüümne kuulutus.
Ma tunnistan ausalt et esimene mõte oli ikkagi, et ei ma ei anna midagi. Aga nagu ikka kui on aega asja üle rahulikult mõelda ja juurelda siis jõudsin ma otsusele et ma ikka annan neile midagi :)
Kuna kirjas oli ka mainitud, mis neile minu asjadest enim on meeldinud, siis võtsin oma käsitöö kasti kapi otsast alla ja vaatasin sisse. Mulle tundus et väike valge jänku on just see kes võiks kaubaks minna.

valgej2nku4

Loomakaitse Selts osaleb nimelt Telliskivi jõuluaegsel kirbukal.

Miks ma alguses ei tahtsin öelda?

Mulle ei meeldi kui vahel fanaatiliselt võideldakse nii hoolega, et muud asjad unustatakse ära. Ma saan aru küll, et kui tahad ennast üldse kuuldavaks teha siis tulebki fanaatiliselt võidelda.
Mind lihtsalt vahel häirib see, et mõnikord jääb loomakaitsjatest mulje nagu loomad oleks tähtsamad kui inimesed ise. Jääb mulje nagu loomad peaksid elama lossis aga inimesed võivad ka puu all magada. Ma saan aru, et ka see pole loomakaitsjate eesmärk, kuigi see võib inimestele niimoodi lihtsalt tunduda.
Tegelikult võiks ma siia jahvatama jäädagi, mis mulle ei meeldi või kummaline tundub… aga parema meelega räägiks sellest, miks ma ikkagi Jah ütlesin.

valgej2nku3

Kui ma pikalt laialt asja üle juurdlesin, siis ma arvan, et oma sisimas  ma ju olen  loomasõber :) Ma pole endale ühtki looma võtnud, sest tean et ma pole ilmselt suurem asi hoolitseja. Tegelikult ma ju hoolitseks küll aga ma olen mugav ja eelistan looma mitte võtta. Teiseks: arvestades et loom elab kaua, siis oleks ta ju pereliige ja ma oleks jube jube õnnetu kui ta ükskord teise ilma läheks.

Minu meelest võikski teha selgitustöid just rohkem selle kandi pealt, et loom ei ole su aksesuaar gutsimutsi kotis vaid ta on elusolend. Kui laps tahab looma, siis tuleb mõelda sellele, et isegi kui nad pisarsilmi lubavad kassi liivakasti tühjendada või koeraga jalutamas käia siis tegelikult võtab looma siiski täiskasvanu endale, sest laps unustab oma kohustused üsna kiiresti, või põikleb nendest kõrvale. Et täiskasvanud inimesed mõtleksid läbi, et kas nad ikka tõesti tahavad looma ja viitsivad nendega näiteks järgmised 15 aastat tegeleda. Need on ju kõige lihtsamad tõed… ja vot sellest ma küll aru ei saa, miks paljud inimesed nendest tõdedest aru ei saa?

valgej2nku2

Liha ma söön, kusjuures suure hea meelega. Samas ilmselt ma hakkaks kahe suupoolega taimetoitlaseks kui ükskord kõik lihakombinaadid kinni pandaks ja ainus võimalus liha saada oleks ise jahti pidada. Ainsad elusolendid keda ma ilma süümepiinadeta maha löön on sääsed, nii et mul läheks raskeks :) Samas kala ma ilmselt sööks siiski.. Kala püüdmine ei tundu kuidagi nii julm… istud vaikselt jõe ääres naudid loodust ja linnulaulu. Samas ussikese konksu otsa ajamine tundub natuke võigas küll. Aga kala püüdmiseks on tänapäeval vist paremaid vahendeid?

Olgu aitab laterdamisest :D Igatahes tänu sellele, et Loomakaitse Selt ühendust võttis ja ma sellepärast oma käsitöö kasti juures üht koid nägin lendamas, pean ma neile igatahes tänulik olema.

Et hädaohtu mu heegeldatud loomadest eemal hoida tegin mõned mandariini koore roosid ja pistsin loomade sekka – ehk aitavad.

mandairiniroosid

nimi

Kosmosebaleriin.

Millalgi aasta alguse poole… võimalik, et ka aasta keskoht juba paistis, heegeldasin ühe keha. Olin tükk aega ideetu, mis sellest edasi peaks saama.  Isegi küsisin isetegijatelt nõu, et kellega pikemas perspektiivis tegemist võiks olla :D ? Päris mitmed arvasid, et sellest peaks üks jänes saama.

elukas

Natuke liikusid endal ka mõtted sinnapoole aga päris hästi ikka ette ei kujutanud, kuidas see välja peaks nägema. Mõne aja see keha lihtsalt seisis edasi kuniks inspiratsioon suvatses kohale jõuda.

Keha iseenesest sai alustatud pealae pealt. Kasvatasin ja kahandasin kuniks kaelani jõudsin. Siis mõtlesin et suht mõtetu on neid juppe nii palju teha ja kasvatasin kaelast jälle keha välja. Vahepeal lisasin silmad ja topisin keha lambavilla täis.

Kasutasin puuvillast lõnga, mis oli üsna jäme ja minu meelest oli seda üsna vastik heegeldada.  Kogu aeg pidi jälgima, et mõni “niit” välja ei jääks.

Idee tuli lõpuks sellest et nägin mitmeid baleriin-loomi. Omamoodi nägid need lahedad välja ja tahtsin ka järele proovida, kuidas mul see kõik välja tuleks.

Kuna esimene kosmosejänes oli olemas ja üsna armas välja tulnud, siis mõtlesin, et ka sellest peab saama kosmosejänes.

Ehk kokkuvõttes kosmosejänesest baleriin.

Egaś midagi heegeldasin antennkõrvad. Jalad tegin üsna lihtsal moel. Alustasin alt, heegeldasin pallikesed, ja sealt järjest edasi peenikesed sääred.

Käed tegin enda jaoks uudses tehnikas. Ma isegi ei tea, mis tehnika see on aga seal tuleb 4 silma vardale võtta ja läbi kududa, siis võtad töö tagant lõnga ja kood edasi… sedasi kududes tuleb välja mingi nööritaoline asi :) Kui pikkus oli käes siis heegeldasin sinna otsa mummu. Igatahes on see minu jaoks kordades lihtsam kui peenikese toru heegeldamine.

kosmosebaleriin

Lõpuks heegeldasin veel pisikese ümmarguse sabajupi. Nõelusin kõik kokku.

Tikkisin puuvillase heegelniidiga nina ja suu, mis millegipärast sai veidi kõver seekord :) Samas annab see jänesele minu meelest omanäolisust juurde. Roosad põsed on vildist.

Seeliku tegin roosast  atlaspaelast ja tüllist.

Jänku pikkus on ümmarguselt 18cm.

Eelnevalt tehtud kosmosejäenseid vaata siit : kosmosejänes, kosmosejänese beebi ja kosmosejänese pross .

nimi

Kosmosejänes

Kosmosejänes nr 1

Kõik kosmosejänesed said alguse sellest jänkust.
Alguses oli plaan jänku teha… lihtsalt omast peast mitte kellegi teise mustri järgi. Alustasin pea ülemisest otsast. Lisasin turvasilmad ja heegeldasin edasi. Mõtlesin, et tegelikult on suht mõtetu keha ja pea eraldi teha, seega kahandasin pea ümmarguseks, tegin mõned read kaela ja kasvatasin siis silmuseid juurde. Et endal lõbusam teha oleks, tegin jänkule triibulise õlapaelteta kleidi. heegeldasin keha osa lõpuni triibuliseks.
Järgmiseks otsustasin teha jalad. Jalgade tegemist alustasin papudest ja need tegin korraga, et tuleks ikka ühtemoodi välja. Papusid kahandasin nii, et tagantpoolt on sile kand ja ees labajalg, nagu inimestel. Jätkasin säärega ja vaatasin, et see ei taha hästi sobida kleidi alumise osaga, nii et otsustasin jala ülaosa roheka lõngaga teha, et jänkul oleks nagu retuusid jalas. Jäi parem mulje kuidagi.
Käpad tegin natuke poksikinnaste moodi…aga mulle need meeldivad mõnusalt pontsakad.
Kõrvad tegin lihtsalt pikad “torud” ei mõelnud üldse et need sellised peast välja turritavad antennid jäävad. Aga tegelikult on see just see, mis loomale iseloomu annab ja millepärast mina ta kosmosejäneseks ristisin.
Hiljem tegin veel nipetnäpet. Sabajupi, seeliku ja näo. Kõige lõpus kraapisin terasharjaga ta natuke karvasemaks ka :)

kosmosej2nksesimene

kosmosej2nkuesimene3.jpg

kosmosej2nkuesimene4

kosmosej2nkuesimene2

Lõngadega on jälle nii et ma panen lõngavööd kõrvale, siis nad on koguaeg olemas… ja kui ma hakkan millestki kirjutama, siis on need 100% kadunud. Nii et mul pole halli aimugi, mis firma või maa lõngad need olla võiksid. Samas olen ma hoolega üles kirjutanud et  roosa lõng sisaldab: 60% meriinovilla, 20% bambust, 20% microfibrit – minu meelest see oli mingi beebi lõng. Teised kaks  on puuvillased lõngad.

Täiteks ikka lambavill.

Pikust on tal 30cm.

kosmosej2nkuesimene

kosmosej2nkuesimen1

Kosmosejänks osaleb ka Abakhani mänguasja konkursil, kel soov teda esikohapoole aidata saab like-ida siin!

nimi