Sildiarhiiv: patsimummud

Õmblemisest?!

Täna liuglen vanal rasval…ehk eelmise aasta õmblustöödel, nõelumistel…

Suvel Hiiumaal olles käisin teiseringi poes…leidsin sealt mingi beebilina moodi asja…mingi sellepärast, et ma ei osanud seda muudmoodi nimetada… Ühel pikupidi äärel oli lai pits teine külg oli sirge õmblussega….Mulle aga tundus see olevat hea materjal ilusa padjapüüri tegemisel.

Õmblemine käis nagu ikka padjapüüride puhul käib…ainult pitsi ääre õmblesin väljastpoolt kokku. Püür sai imeilus…aga pilt kahjuks mitte eriti….ei tulnud pähegi, et oleks pidanud padjapüüri enne ära triikima. Kuna andsin selle emale siis pole võimalust kohe kähku ka uut ilusat pilti teha. Taustal on samal ajal õmmeldud lina ja padjapüür.

Et pits paremini välja paistaks…töötlesin teist pilti päris palju tumedamaks…aga vähemalt saab aimu, millega tegu :)

Samal ajal tegin ka oma diivanipatjadele katted. Ema kapist leidsin ilusa kanga… ainult, et natuke sünge oli….sobrasin natuke pitsi tagavarades ja lõpptulemus sai kena. Ainus asi, millega ei osanud kohe arvestada oli, et tagumisele küljele tuleks kinnis panna…. nüüd punnitavad padjad kohati padjapüürist välja…. aga pole ka head ideed, mida kinniseks panna!?

Näitaks ka paari juukse aksesuaari. Eelmisel suvel tegin organza lillekestega patsimummusid ja klambreid. Praegu tunduvad need küll suhteliselt algelised. Aga siis olid need mu meelest ikka väga armsad…ja mitte ainult… ka venna tütardele meeldisid need väga :D

Ja astudes natuke veel vanemasse aega… eelmise aasta veebruaris tegin vennatütrele sünnipäevaks peapaela. Kasutasin ilusat pitsilist kummipaela, millele tegin lillekese. Lillekese nimi on Kanzashi, mis on siis jaapani tehnika ja mida enamasti on kasutatud geishade juuksekaunistustes. Mina leidsin õpetuse käsitöö ajakirjast

Moonid :)

Keset lumevalgust…tuli niiiii kange igatsus suve järele, et tundsin hiiglama suurt vajadust teha midagi sooja ja suvist, et meel oleks ikka rõõmus ja hing helge :)

Kuna paar suuremat asja on juba tegemisel siis tahtsin midagi väikest teha.

Leidsin netist mõned heegeldatud lillekeste skeemid  ja hakkasin heegeldama. Pean tunnistama, et tegelikuses tegin ainult ühe lille päris korrektselt skeemi järgi, ülejäänud on ikka oma lisanditega.

Nii valmis esimene moon…ja teine…ja kolmas… Värvi poolest meenutab viimane küll minu meelest rohkem võõrasema kui mooni…

…ja jätkasin moonidega :D Üks läks tegelikult nässu aga üritasin sellest lõpuks ikkagi mooni välja võluda :)

Aga selle eest teised tulid imeilusad, mulle hullult meeldivad.

Mida rohkem ma moone heegeldasin, seda rohkem hakkas tekkima ideesid, kus neid kasutada. Esimesed moonid leidsid kohe ka endale koha köögirätikutel. Tihtipeale pole rätikutel riputusaasa või on see nii kehvake, et sellest pole suurt kasu. Seega heegeldasin õie taha aasakese ja õmblesin need rätile.

Heegeldasin neid moone ja peas hakkas kummitama Fix-i Mooni ja pardikese laul:D

Sa tead ju et moonid kõik on pikad pikad pikad
Kuid pardike on väike kuid pardike on väike
Sa tead ju et moonid kõik on pikad pikad pikad
Kuid pardike on väike nii oli on ja jääb

…ja siis tuli mul meelde, et mul on üks vahva pilt vennatütardele tehtud pardikestega patsimummudest.

Flower shower ja veidike maitseelamusi.

Siia talvisesse ja lumisesse aega otsustasin teha kergelt suvehõngulise postituse.

Suvel sai hunnikute viisi igasugu juuksemummusid, -klambreid ja peapaelu heegeldatud. Kogusin need kõik siia ühte postitusse kokku.

Nooremal vennatütrel oli suvel sünnipäev ja sai kingiks nii üht kui teist…. kuidagi kahju oli teine laps ilma ühegi üllatuseta jätta. Nii heegeldasingi talle sellise lihtsa peapaela…ja laps oli ikka päris õnnelik :)

Endale heegeldasin ühe patsimummu, mis iseenesest ka üsna lihtne aga armas.

Samasse klassi kuluvad ka kingituseks tehtud klambrid, mõlemad siis roosidega.

Kuna õepoeg tahtis suvel hirmsasti laadale müüma minna siis oli kõige lihtsam talle igasugu patsimummusid ja klambreid heegeldada. Mummud said vist kõik isemoodi. Klambrid tegin paari kaupa. Klambrid osteti enamus ära kaa, nii et pakendamine luges palju. Patsimummud eriti kaubaks ei läinud….aga nüüd saan neid vähemalt ise kasutada :)

Aga nüüd väike teema vahetus

Vahepeal tuli ei tea kust…..selline leiva küpsetamise isu….algul elasin küll lootuses, et küll läheb üle…aga ei läinud  mitte :D Eks siis võtsin asja käsile ja tegin ära. Uurisin netist teemat…ja leidsin sellise lehekülje

Kusjuures see leivalõhna jutt on tõsi…ja mulle toob see muidugi eriliselt silme ette lapsepõlve, kus kodu kõrval oli „leivamaja“ ja terve õu oli leiva lõhna täis…. või siis vahel ka saia lõhna :)

Arvestades, et mul oli viimane kui üks asi leivateo juures vale….ehk siis juure tegemisel plastmass kauss, kõige odavam poe rukkijahu ( kartuses, et esimene kord läheb aia taha) ja elektripliit + minu käe ja silma järgi möödetud vee ja jahu kogused…..siis välja tuli üllatavalt hea leib. Täitsa nagu päris. Natuke vildakad ainult…

Ainus „halb“  asi asja juures oli see, et ise tuli viile lõikama hakata….pole nagu sellise asjaga enam harjunud :)

…ja kuna juba küpsetama hakkasin…siis sai üks omaloominguline kook ka tehtud :)

Kuna pildid on eri aegadel tehtud, siis loodan, et erinevate taustade virr-varr silme eest kirjuks ei võtnud :)