Valutehnikas sõrmus

Ausalt öeldes oli mul see sõrmuse teema ammu meelest läinud või pigem see, et ma pole sellest blogis mitte sõnagi kirjutanud. Samas meelde tuletab see end pidevalt. See jääb pidevalt kinda lõngadesse kinni aga ära ju ka ei saa võtta :)

Millalgi augusti lõpus oli selline tore üritus nagu kultuuri öö. Kusjuures juba teist aastat. Kui 2015 oli see pigem pühendatud erinevatele ringkäikudele siis 2016 oli tegvuskava juba palju mitmekülgsem. Mitmeid kontserte, töötubasid ja ka jalutuskäike.

Töötubadesse tuli end loomulikult ära regada. Üldiselt olen ma selline viimase minuti otsustaja, et kas viitsin, kas tahan ja kas saan minna, nii et ka kõik registreerimised jätsin “kunagi hiljemaks”. Muidugi olid selle aja peale mitmed töötoad juba “hõivatud”. Aga sain näiteks Piret Rohusaare töötuppa “Tunne ennast kunstnikuna kunstniku ateljees”. Iseenesest oli väga äge. Kahju oli ainult sellest, et kedagi ei tulnud eriti kohale nendest registreerinutest. Samas mul muidugi oli rohkem ruumi :P Aga kuna “öö” oli täis planeeritud siis oli aega vähe ja eks ma siis käkerdasin kiiruga mingi pildi kokku. Pole nagu mainimist väärtki :)

kingVärske värv tegi muidugi ringijooksmise natuke keerulisemaks aga mingi 15 minutiga oli vaja ARS-i majast Harjumäele Djembe töötuppa jõuda. See oli päris naljakas kusjuures :D

Tund aega hiljem oli sõbrannal ARS-i majas valutehnikas ehte valmistamise töötuba. Kuna mul polnud enam midagi teha siis läksin kaasa. Põhimõteliselt oli ju lootus, et ka ehete valmistajatest kõik ei lähe kohale. Teine variant oleks olnud lihtsalt pealt vaadata ja kolmas variant minna oma maaliga uuesti Piret Rohusaare juurde ja sellega jätkata.

Ilmselt siis ei olnud kõik kohal või oli neid seepia tükke natuke rohkem neil varutud. Igatahes said kõik, kes tahtsid töötuppa. Küll oli valik, et keegi peab võtma sõrmuse tooriku. Ma olin sellega nõus sest tõenäoliselt ma oleks nii või naa sõrmuse teinud. Lihtsalt jäi väike kahtlus, et kas see ka paras on. Samas silmajärgi tundus OK.

Ausalt öeldes jooksis juhe veidi kokku, et kui sul on seepia sees rõnga kujutis olemas, et mida sellega siis veel teha saaks. Lõpuks uuristasin lihtsalt auke ja ühe kolmnurga taolise avause. Ma ei kujutanud ette, mis sellest kõigest välja võib tulla seega valisin materjaliks vase.

Kui “muster” oli süvendatud siis pandi kaks seepia poolt kokku. Kinnitati traadiga. Üla servas oli ava kust sai sulametalli sisse valada.

seepiaEdasi käis see külma vee alt läbi. Siis oli vaja ära saagida valamisaugust jäänud “jurakas” ja teravad kohad ära lihvida.

Ausalt öeldes hakkas natuke piinlik. Hullult peenikesed saelehed olid ja ma suutsin 2 tükki katki saagida. Kolmandaga ma püüdsin hästi õrn ja leebe olla. Asi ei liikunud üldse edasi ja sõbranna võtis ohjad oma kätte ja saagis saelehe loomulikult pooleks. Õnneks ei pidanud mina uut küsima minema. Kui neljas sae riba ka pooleks sai siis lõpuks võeti mult töö üle :D Samas mulle tundus, et  küüneviil oleks märksa parem abivahend olnud kui see saag.

Viilimisega läks natuke paremini :)

viilimineviilimine1s6rmusEnamasti ma pettun sellistes asjades, mida ma esimest korda teen, et ei tule nii välja nagu mina tahan aga kuidagi see sõrmus sai kohe nii minu omaks.

Mu enda meelest näeb see välja nagu oleks mingi muinasaegne sõrmus. Linnunokka meenutav teravik ja osa orasid oleks nagu ära kulunud :)

muinasaegnekotka_nokkÕhtu lõpetasime Mick Peadaja kontserdiga Gustav Adolfi Ingliaias.  Mõnus sume õhtu, mõnusa muusika ja valgusinstallatsioonidega.

mick

nimi

 

 

Save

Save

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>